Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili
tervisele. Seda on ka patareid, mida ei tohi tavaprügiga segada. Need on ohtlikud jäätmed, mis
tuleks kogumispunkti viia. Aga kergem on ju need lihtsalt ära visata. Pole patareid, pole
probleemi.
Näilised pisiasjad panevad aluse tunduvalt suurematele probleemidele kui räpane teeserv.
Samm edasi on meeletuid alasid katvad prügimäed ja kõrge saastatusega õhk. Arvatakse
koguni, et selle saastamise tulemusena hävitame me oma planeedi ja iseendid ühes sellega.
Michael Crichtoni ulmeromaanis "Sauruste park" (Jurassic Park) arutletakse veidi planeedi
hävimise üle. Üks teadlane (Ian Malcolm) on veendunud, et Maa ei ole ohus. Inimkond ise on
ohus. Meil ei ole jõudu Maad hävitada, ega ka päästa. Samas on just inimkond hävimisohus ja
endid suudaksime ehk veel päästa...
Saastatuse tõsidust ei usu nn. ökoskeptikud, kes väidavad, et probleemid on tugevasti
ülevõimendatud. Nad on veendunud, et järgmise 50 aasta jooksul ei hävi mitte prognoositud