A.dumas Kolm musketäri terve raamat
minema. Missugune õnn, et kaasasolev kiri ei olnud kübaras.»
«Tont võtaks, ega vaene Porthos vist küll eluga pääse, kui ta sealt läbi tuleb,» ütles
Aramis.
«Oleks Porthos jalul, siis oleks ta meile juba järele jõudnud,» tähendas Atros. «Mina
arvan, et joobnu muutus võitlusväljal kaineks.»
Ja nad kihutasid veel kaks tundi edasi, kuigi hobused olid väga väsinud ja peaaegu
kokku varisemas.
Reisijad olid valinud kõrvaltee, lootes, et neid siis vähem tülitatakse. Crevecoeuris
aga teatas Aramis, et ta
213
ei suuda enam edasi ratsutada. Ja tõepoolest, oli vaja kogu tema elegantse välimuse ja
peente kommete alla peidetud julgust, et niigi kaugele jõuda. Iga minutiga kahvatas ta
üha enam ja teda tuli hobuse seljas toetada. Ühe kõrtsi ukse ees aidati ta sadulast, tema
juurde jäeti Bazin, kes lahingus pealegi oli rohkem tüliks kui kasuks, ja sõideti edasi
lootuses Amiens'is ööbida.
«Oh sa kurat küll