Nimetu
toimunud, paigutub nii, et kumbki rakk saaks kindlasti ühe kromosoomikoopia. Arvatakse, et
rõngale saavad seostuda ka teised raku jagunemises vajalikud valgud. Sporogeneesil tekib
samasugune FtsZ rõngas. Pulkbakteritel on vaja ka aktiinitaolist valku MreB (paikneb
spiraalina membraanil), see määrab raku pikenemisel raku diameetri. FtsZ paneb paika
pooldumistasapinna. Raku jagunemiseks on vaja, et rakk oleks rõhu all (turgor). Pool uuest
rakumembraanist on uus, pool on vana. Caulobacter crescentus- kuju tagamisel vaja lisavalku
krestsentiini, paikneb nõgusal küljel ja määrab raku kõveruse. Caulobacter'i jagunemisel
moodustub 2 erineva funktsiooniga rakku: viburiga liikuv rakk ning sessiilne (paikne) jätkega
rakk. Jätke moodustub samale poolusele, kus asus vibur.
Osa niitjaid tsüanobaktereid paljuneb niiditükikeste e. hormogoonide abil. Need on lühikesed
rakkude ahelad, mis tekivad samuti niidi tipmiste rakkude paljukordse jagunemise teel.
Hormogoonid liiguvad libisevalt
annaabi.ee 
