tugev rasvumine. Oma pesapaigad jätavad nad peale põllu koristamist maha ning septembri algul tuleb lennata soojematele aladele. Kevadel on prääks üks hilisemaid saabujaid jõudes kohale tavaliselt alles mai teisel poolel. Rukkiräägu liha on küll maitsev, aga kuna lind on väike, vähearvukas ja teda on väga raske tabada, siis pole tema küttimine eriti levinud. Oma harulduse ja huvitava eluviisi tõttu on ta võetud looduskaitse alla. 2. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CRECRE2.htm 4 Välimus: Rukkirääk on rästasuurune lind pruunika selja ja roostepruunide tiibadega. Pea on emalinnul pruun, isalinnul hall, jalad pruunid. Elupaik, eluviis: Elupaigaks on niisked niidud, viljapõllud. Tegutseb äärmiselt peidetult pikas tihedas rohus või põõsastikus. Sellise peidulise eluviisi tõttu saab rääku harva näha. Hirmutamise korral põgeneb mööda maad hämmastava kiirusega, tihti põgenemissuunda muutes
lendab ta väga kiiresti. Tema iseloomulik õhtuhämaruses ja öösel kostuv hääl on andnud talle hulka rahvapäraseid nimesid: prääks, krääk, präägutaja, räägulind jt. Teda on kutsutud ka kõhurääkijaks lindude seas. Arvatakse, et just rukkiräägu häälitsusest on tulnud eesti keelde ka väga harilikuks saanud sõna "rääkima". Rukkirääk on rästast veidi suurem pruunides toonides lind. Rukkirääk sünnitab ühes korras keskmiselt 9 poega. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CRECRE2.htm alljärgnevalt lingilt leiad rukkiräägu pildi alt linnu häälitsuse. Niidu tähtsused Niitude tähtsused on olnud läbi aegade kõrged. Juba vanal ajal, tuhandeid aastaid tagasi kasutasid meie esiisad niite kui karjamaadena. Ka tänapäeval on vaja loomasid karjatada, aga peale selle on kindlasti on niit oluline, sest sealt saame me heina ja eks sealt tulebki nimetus heinamaa. Tegelikult ei mõtle me sellele üldse aga, mis juhtuks siis kui kõik meie
annaabi.ee 
