Eesti, Läti ja Rootsi reformid
Ideaalis peaksid reformi viisid olema kooskõlas eesmärkidega, mis lubaks seada asjakohased
ootused võimalikele tulemustele. Paraku neid aspekte tihti ei tajuta ning reformi eesmärke ei
osata kokku viia õigete instrumentidega. Ühinemiste eesmärgid ja tulemused võib jagada
kolmeks.
Kõige levinumad on instrumentaalsed eesmärgid ja tulemused, mis seonduvad ennekõike
majandusliku efektiivsuse, see on mastaabi- ja mahuökonoomia saavutamisega (Keating
1998; Dollery, Crase 2004; Christoffersen, Larsen 2007). Soovitakse luua sünergia ja
saavutada kriitiline mass nii eelarvelisi kui ka kompetentsuse ressursse, et kujundada uusi
strateegilisi arenguid.
Teiseks seatakse ühinemise eesmärgiks omavalitsuste sisestruktuuri muutused. Need
hõlmavad omavalitsuse sisemist integreerumist ja tasakaalu loomist erinevate toimijate
vahel, kaasa arvatud kodanikuühenduste kaasamine ja võimestamine ning muutused volinike
rollides, samuti volikogu ja valitsuse suhetes