Rumeenia
Hommikul kell viis pani buss
hääled sisse , see oli kui viimne käeviibe, ja me
olimegi iseenda hooleks jäetud kesk
Transilvaania mägesid. Hommikul tegime
süüa, vaatlesime üsna elavat liiklust mägiteel ,
pakkisime asju,lehvitasime Velli rühmale ning
hakkasime ka ise minema alla Zarnesti poole,
et siis tasakesi teiselt poolt Piatra Craiului
aheliku poole tõusta . Velli seltskond tuiskas
edasi Fagarasi ahelikku vallutama, ent meil oli
seltskonnas kuus mägedekogemuseta kaaslast ning otsustasime teha trajektoori kahe kena
mäeaheliku- Piatra Craiului ja Bucegi ümber ja vahel. Künkal enne metsa tõusu
puhkasime jalgu suure kiviristi juures,ning sümboolselt pidime me seda risti
pahaaimamatult kaasas kandma. Kaljulõhandikust algas meie tee, kaljud kahel pool ja