Milliseid probleemi tõi kasa linnastumine 19.sajandil?
riigi linnad ning teineteisest eraldatakse linnakeskus ja seda ümbritsev tagamaa.
Seejärel vaadeldakse, kas rahvaarv keskuses ja seda ümbritseval tagamaal suureneb
või väheneb ning kummas on suurem kasv või vähenemine. Sellise vaatluse tulemusel
on võimalik leida neli linnastumise faasi, mis on omakorda jaotatud veel kaheks
alafaasiks.
Peamisteks faasideks on linnastumine (urbanisation), eeslinnastumine
(suburbanisation), vastulinnastumine (counterurbanisation) ja taaslinnastumine
(reurbanisation). Linnastumises toimub rahvastiku määraline ja suhteline
kontsentratsioon ehk kogunemine linnaregiooni, ees- ja vastulinnastumises toimub
vähenemine ehk dekontsentratsioon, ja taaslinnastumises jälle kogunemine. See
üldistatav mudel on pärit Lääne-Euroopas 1980. aastate alguses läbi viidud
empiirilistest uurimustest linnade ja nende tagamaade kohta.
Linnastumise puhul kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul.