Inglise ÜhendKuningriik
Inglimaa.
Suurbritannia rannajoont iseloomustavad lugematud fjordid ja lahed.
Bristol,
Solway Firthi,
Firthi of Clyde,
Humberi,
Washi laht.
Maa on põhja- ja lääneosas suuresti mägise loomuga. Enamasti lavajaks kulunud
pealispinnaga mäemassiivid, mida omakorda läbivad sügavad orud. Suurim neist on
saare põhjaosa hõlmav Soti mägismaa.
Maa lõuna- ja idaosas on lainjas ning madala loomuga. Neid liigestavad künklikud
lubjakivist ja kriidist kulumisastangute read- Costwold Hills ja Chiltern Hills.
Peamised kasvavad puuliigid Suurbritannias:
tamm,
pöök,
mänd,
kask.
Metsad hõlmavad 6% kogu riigi pindalast. Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline
paraskliima. Keskmine tõhutemperatuur on Suurbritannias Jaanuaris põhjas +3,
lõunas +17.
Keskmiselt on sademete hulk:
1000- 1500 mm aastas läänepiirkondades
600- 700 mm aastas Ida- Inglismaal.
Jõgede võrgustik on riigis tihe, jõed on lühikesed ja veerohked, neist omakorda paljud
kanalitega ühendatud.