Rumeenia
Tähtsaim jõgi, Doonau, on oluline ka
rahvisvahelises liikluses, kuigi sõda Jugoslaavias on laevaliiklust tugevasti
pidurdanud. Pikkuselt teine jõgi Mureþ voolab 768 km lääne poole Ungarisse.
Suuremad jõed on veel Prut, Olt ja Siret. Järvi on Rumeenias ümber 3500, aga ainult
0.9% neist on suuremad, kui 1km². Tähtsamad on laguunid, Musta mere ranniku
järved, ja Doonau kallastel asetsevad järved. Inimeste poolt tehtud järved on näiteks
Doonau ja Stânca-Costesti veehoidlad, mis on tähtsad hüdroenergiajaamadele.
Asudes poolel teel ekvaatorist põhja poolusele asub Rumeenia parasvöötmes.
Üldiselt valitseb riigis mandriline kliima: talv on lumerikas ja mõõdukalt külm, suvel
aga tõuseb temperatuur kuni 23ºC. Rannikuribal valitseb mereline kliima. Taimestik
koosneb peamiselt alpi heinast (taimekooslusest, mis kasvab puude
kasvamiskõrgusest kõrgemal) Karpaatide tippudel, okas-, pöögi- ja tamme metsadest
(6
annaabi.ee 
