V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
ümarkaarvõlvidest; Saint-Jeani kirik, mille oivaline tipp on kuulsaks saanud, ja veel
paarkümmend muud hoonet, mis ei kartnud oma imesid peita nende tumedate, kitsaste ja
sügavate tänavate kaosesse. Lisage siia juurde veel kiviristid tänavanurkadel, mida seal
ohtramalt leidus kui võllasambaid; Süüta Laste kalmistu, mille kunstipärane müür paistis
kaugelt üle katuste; häbipost Keskturu juures oma tipuga, mis tuli nähtavale kahe
Cossonnerie tänava korstna vahelt; trepp, mis viis üles Croix-du-Trahoiri ristikuju juurde
samanimelisel ristmel, mis alati rahvast kihas; hurtsikud Leiva-turu ümber; Philippe
Auguste'i vana linnamüüri kantsid, mis siit-sealt majade vahelt silma torkasid kord
tornidena, mida luuderohi näris, kord lagunenud väravatena või viltuvajunud ja pudenevate
müüritükkidena; kaldapealne oma hulga poodide ja veriste kärnidega; ja lõpuks Seine täis
annaabi.ee 
