Sotsiaal ja õigusfilosoofia
Inimõiguste idee inimloomusest ja kultuurist; võrdsus ja vabadus
AJALUGU
LÄÄNE KONTEKSTIS RÄÄGIME EELKÕIGE. Inimõigusega tegelesid Platon, stoikud,
Aristoteles - nad tegelesid loomuõigusega- iga elusolendi õigus. Valgusajastul
räägiti inimõigustest juba - ainult inimesele loomupärane õigus. Tegeleti juba
antiigis, aga sai tuule tiibadesse modernismis. Loomuõigus leiab, et eksisteerib
kõrgem seadus, tulenevad kas loodusest (antiigis räägiti olemisest ehk
Cosmosest) v Jumalast. Oskame eristada head halvast - moraaliküsimus, isegi kui
seadust ei ole, me tajume, kui keegi on mühakas v ülbe. Varajased mõtlejad ei
töötanud definitsiooni välja, lõid aga raamistiku ja sidusid selle moraalse/ õige
käitumisega. 17.saj/valgustusajal ütles
H. Grotius et inimloomus võimaldab eristada head halvast, mitte loodus
ei aita seda inimesel teha. Lahti jumalast. Ka Hobbes (sõda kõigi vastu,