Vanim üles kirjutatud eestikeelne sõna pärineb tõenäoliselt 8. sajandist, mil kirikumees Aethicus Ister mainis oma raamatus Cosmographia saart nimega Taraconta (Tharaconta), tähistades selle nimega ilmselt kogu Eestit või Eesti suurimat saart Saaremaad. Seega võis Taraconta osutada eestlaste kui Taara kummardajate maale. Järgmine, esimeste kirjalike allikate põhjal jälgitav eesti keele arengujärk algas 13. sajandil, mil Eestisse, ühte viimastest paganlikest
saj. jooksul: suveräänne riik. Keha metafoor · Inimese keha peeti Jumala täiuslikuks loominguks, see oli perfektselt läbimõeldud. · Paralleel riik=indiviid. Riik kui "poliitiline keha" (body politick) · Nii nagu indiviidid, "käituvad" omavahel riigid (suhtlevad, teevad koostööd, kaklevad) · Millised on omavahelise käitumise reeglid? · Kes tagab riikide vahelises suhtlemises käitumisnormide täitmise? Sebastin Münsteri ,,Cosmographia" (1544) kunstiteos (Euroopa kui universaalne tervik) Thomas Hobbes ,,Leviaatan" (1651) tiitelleht suur mõõgaga relvastatud mees, kes koosneb üksikutest isikutest ja see ei ole enam Euroopa tervikuna, suveräänsuse moodustavad kodanikud. Partikularistliku mõtlemise kujunemine: antiigiideede retseptsioon · Kreeka ja Rooma mõtlejate retseptsioon · Aristoteles (4. saj. eKr): polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm.