korrutisega. A=F*S*cosa (joonis1 + cosa=F1/F). Mehaanilist A tehakse siis, kui kehale mõjub F ja keha selle F mõjul ka liigub. A ühikuks on 1J, mida teeb F 1N, kui sellele mõjul keha nihkub F suunas 1m. Kui liikuvale kehale on rakendatud mitu F siis iga F sooritab mingi A. Nende F kogu A on võrdne üksikute A algebralise summaga. (joon2 + nihkega risti F on 0 N ( A1=F1*S*cosa=F1*S; A2=F2*S*cos90=F2*S*0=0; A3=f3*S*cos180=F3*S*(-1)=-F3*S; A4=F4*S*cos90=F4*S*0=0) Võimsus Võimsus iseloom. A tegemise V. N=A ja selle tegemiseks kulunud aja suhtega. N=A/t N on 1W, kui A 1J tehakse 1s jooksul. Et A= N*t, siis A-d võib mõõta ühikutes 1Ws=1J. 1kWh=1000W*3600s=3,6*10astmes6 J. Mehaaniline energia Kui keha on võimeline A tegema, siis omab ta energiat. Energiat, mis on keha liikumise tõttu nim. Ek ja arvutatakse valemiga : Ek=(mvruut)/2. Energiat, mida omavad kehad vastasjõu tõttu nim. Ep. Keha Ep, mis on
Taandamisvalemid Trigonomeetrias nimetatakse taandamisvalemiteks valemeid, mis võimaldavad suvalise nurga trigonomeetriliste funktsioonide väärtuse leidmise taandada teravnurga juhule või siis negatiivse nurga trigonomeetriliste funktsioonide väärtuste leidmise taandada positiivse nurga juhule. a) II veerandi nurga jaoks: sin( - ) = sincos - cossin sin(180° - ) = sin180°cos - cos180°sin = 0cos - (-1) sin = = 0 + sin = sin sin(180° - ) = sin cos(180° - ) = -cos tan(180° - ) = -tan 26 Näiteks: sin 150° = sin(180° - 150°) = sin30° = 0,5 b) III veerandi jaoks cos (180° + ) = cos180°cos - sin180°sin = -1cos -0sin = -cos
annaabi.ee 
