Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis
mitokondritest pärinevaid DNA-järjestusi). Võimalik, et see süsteem töötab kui “luud, mis pühib tsütoplasmast
prügi tuuma kokku” või “jäävad harja külge kahjulikud pisikud kinni ja nad ei saa enam edasi tegutseda”. Kas
selline võikski olla üks mehhanismidest, mis tagab horisontaalsele geeniülekandele omase rekombinantsuse,
retikulaarse mosaiiksuse tuumas?
Seente hulgast võiks otsida vastust ka küsimusele kuidas on tekkinud diploidsus. Näiteks kandseentel
(Coryolus versicolor) on ühe raku mõlemad haploidsed tuumad võrdväärsed. Eose idanemisel moodustub
ühetuumsete rakkudega haploidne hüüf. Haploidsed tuumad lähevad vastakuti läbi hüüfide vahele tekkiva
anastomoosi, mille käigus mõlemad hüüfid muutuvad kahetuumseteks tänu sisserändava tuuma järjepidevale
mitootilisele jagunemisele ja migreerumisele naaberrakku.
Seente oluline erinevus teistest eukarüootidest on see, et mitootilise jagunemise ajal säilib tuuma
membraan