poegadele annab ema ka peenestatud toitu. Urust hakkavad pojad väljas käima ühe ühekuusena, iseseisvuvad nelja kuu vanuselt. Suguküpseks saavad rebased ühe aasta vanuselt. Rebasest mujal maailmas Rebase perekonda kuulub 11 liiki: aafrika liivarebane ehk kahvatu rebane (Vulpes pallida), afgaani rebane (Vulpes cana), bengali rebane(Vulpes bengalensis), fennekrebane (Vulpes zerda, Fennecus zerda), kapi rebane (Vulpes chama), kääbusrebane(Vulpes macrotis), korsak (Vulpes corsac), rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes), tiibeti liivarebane (Vulpes ferrilata), väle rebane Vulpes velox ja liivarebane Vulpes rueppelli. Paljud uurijad arvavad fennekrebase eraldi perekonda Fennecus. Geneetilised uuringud näitavad, et afgaani rebane on fennekrebase lähedane sugulane (lahknenud 34 miljonit aastat tagasi). Seega peaksid nad kuuluma samasse perekonda. Rebasele lähedased perekonnad on ka Atelocynus, maikong (Cerdocyon), Pseudalopex,
Rebaseid on u. 10-11 liiki. Suurima levilaga ja Eestiski tavaline on punarebane e. rebane.Teda on peale Euraasia ja Põhja-Ameerika ka Põhja-Aafrikas.Talvekarvastik on tal tihe ja kohev (pealiskarva pikkus kuni 9 cm, aluskarva pikkus kuni 4,5 cm), suvekarvastik hõredam.Selg enamasti heleruuge või punakaspruun, kõhupool valge, mõningail must. Punarebase ameerika alamliigi ( Vulpes vulpes vulva) tume mutant on hõberebase eellane. Võõramaistest liikidest on tuntuimad korsak (Vulpes corsac), kes elab Euraasia poolkõrbeis ja steppides, väikesekasvuline afgaani rebane (Vulpus cana), kõrbealadel elav liivar (Vulpes rueppelli), kapi rebane (Vulpes chama) ja kääbusrebane (Vulpes macrotis), hõberebane, fennekrebane (Vulpes zerdus). Petta koeri, hoida huntide ja ilveste teele sattumast ning vaadata, et kaljukotkas küüsi turja ei lööks, pidada jahti, käia kosjas, kakelda, kasvatada lapsi- see on vaba rebase mõned aastad vältav,
annaabi.ee 
