SUGU KÜPSUS MÄRKUSED I MÄRKUSED MÄRKUSED II III 0 2 I 4v.mudilat L=4,5; 5,4; 5,2; 3,6 1 6 I 0 2 I 0 2 I 2 gammarust 0 2 I 0 2 I 0 2 I ümarmudil L=7,8 0 6 I 2 ogalikku; seed.kalamass 0 6 I 3 v.-mudilat L=5,6: 5,8; 4,7 (W=10,4) 0 6 I Corophium W=4,2; seed.mass 0 2 I seed.mudilad 0 2 I 3 v.mudilat L=3,2; 3,5; 4,8 1 6 I 2 v.-mudilat 1 6 I 0 2 I 1 6 I 1 garneel 0 2 I 1 ogal. L=4,5; ümarmudil L=9,2; W=18,3 1 6 I 2 v.mudilat 0 2 I seed.mass 0 2 I 1 2 I 1 6 I 1 luukarits; 4 v.mudilat; 1 ümarmudil L=8,3
komponente. Nende valik sôltub kala arenemisstaadiumist, kala morfofüsioloogiliste vôimete ja nôudmiste ning vastava arenemisetapiga seotud biotoopide lokaalse ja sessioonse iseloomu vahekorrast. Samasuvised lestad toituvad rannas, madalas vees; peamised on Chironomidae (surusääsklaste) larvid, Harpacticoida (rullikulised) ja Cladocera (vesikirbulised). 6 Nende toidus leidub ka amfipoode Gammarus (kirpvähk) ja Corophium (kootvähk) ja aerjalalisi Calanoida (hormikulised). Paiguti etendab Ostracoda (karpvähid) olulist osa. Teisesuvised lestad toituvad samadest gruppidest, millele lisanduvad juba väga väikesed Macoma baltica (balti lamekarp) isendid, Nereis diversicolor (tavaline harjasliimukas) ja Hydrobia ventrosa (ümarkeermeline vesitigu). Kolmandal eluaastal muutub toidu koosseis järsult. Cladocera, Copepoda (aerjalalised) ja Ostracoda kaovad täielikult
annaabi.ee 
