Dante Alighieri Itaalia kirjanik ja poliitikategelane 1265 14. september 1321 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Andrea del Castagno fresko Dantest (umbes 1450) Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Fransesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Nagu nemadki, arendas temagi itaalia keelt ("De vulgari eloquentia" "Rahvakeelest", umbes 1305) Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole. Dante elulugu Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Dante isa oli Alaghiero või A...
Looming Loominguks valis ta ainet peamiselt oma kodumaa antiik- ja keskajast. Ta kasutas keskaja filosoofide ja müstikute ning selliste vanarooma autorite kui Vergiliuse, Horatiuse, Ovidiuse, Lucanuse ja Statiuse teostele ka vanakreeka autorite Homerose ja Aristotelese teoseid. Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721). Lisaks on ta kirjutanud luulet ("La vita nuova" "Uus elu") ja filosoofilisi teoseid ("Il convivio" "Pidusöök"). Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole. Teosed eesti keeles "Jumalik komöödia. Põrgu". Esimene laul. Tõlkinud Villem Grünthal-Ridala. "Kantsoon Beatrice surmast". Tõlkinud Johannes Semper. "Uus elu". Tõlkinud ja eessõna: Johannes Semper. "Purgatoorium". Esimene laul. Tõlkinud Harald Rajamets Põrgu". Üheksas laul. Tõlkinud Aleksander Kurtna, Harald Rajamets. Jumalik komöödia
Ta kasutas lisaks keskaja filosoofide ja müstikute ning selliste vanarooma autorite kui Vergiliuse, Horatiuse, Ovidiuse, Lucanuse ja Statiuse teostele ka vanakreeka autorite (Homerose ja Aristotelese) teoseid, kuigi kreekakeelsed teosed polnud talle alati algkujul kättesaadavad. Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721). Lisaks on ta kirjutanud luulet ("La vita nuova" "Uus elu") ja filosoofilisi teoseid ("Il convivio" "Pidusöök"). Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole.[1] 22. oktoobril 1988 asutati Eesti Dante Selts. Teosed eesti keeles "Jumalik komöödia. Põrgu". Esimene laul. Tõlkinud Villem Grünthal-Ridala "Noor-Eesti" III album, 1910 "Kantsoon Beatrice surmast". Tõlkinud Johannes Semper Looming 1924, nr 7, lk 481482 "Uus elu". Tõlkinud ja eessõna: Johannes Semper. EKSi Koolikirjanduse- toimkond, Tartu 1924, 98 lk
At the turn of the century, Dante rose from city councilman to ambassador of Florence. His career ended in 1301 when the Black Guelph and their French allies seized control of the city. They took Dante's possessions and sentenced him to be permanently banished from Florence, threatening the death penalty upon him if he returned. Dante spent most of his time in exile writing new pieces of literature. It is believed that around 1307 he interrupts his unfinished work, Convivio, a reflection of his love poetry philosophy of the Roman tradition, to begin The Comedy (later known as The Divine Comedy). He writes a book called De Vulgari Eloquentia explaining his idea to combine a number of Italian dialects to create a new national language. In 1310 he writes De Monarchia presenting Dante's case for a one-ruler world order. Among his works, his reputation rests on his last work, The Divine Comedy. He began writing it somewhere between 1307-1314 and
annaabi.ee 
