SEMIOOTIKA AJALUGU II
Vahe episteemide ja diskursuste vahel seisneb viimaste suuremast mõjutatavuses. Foucault toob
raamatus ära kolm ajaloos eksisteerinud episteemi, mis määrasid nende epohhide mõtlemise eripära
ning asjade ja neid tähistavate sõnade vahekorra:
1. renessanssi episteem 16 sajandil -- Foucault järgi iseloomustab seda episteemi neli
sarnasuse tüüpi:
a) üleüldine kokkusobitamine (convenentio) asjade vahel. Näiteks hing-keha, maa-meri,
inimene ja kõik, mis teda ümbritseb -- kõikehaarav maailma süntaks. Lähedaste
asjade sarnasuste kett seob äärmused Jumala ja mateeria.
b) võistlus/võrdlemine (aemulatio), kus erinevalt eelmisest ei nõua kokkusobitamine
sisulist kontakti, liikumatu ja teostub ka distantsilt.Nt. silm-päike, suu-Veenus, nina-
Merkuur jne