DESCARTES meditatsioonid
Ma tean, et ma eksisteerin; ma küsin, [1645] kes on see
mina, keda ma tunnen. On täiesti kindel, et nii täpselt saadud teadmine minast ei sõltu neist asjust,
mille eksistentsist ma veel ei tea; nõnda ka mitte ühestki neist, mida mõtlen välja kujutledes. Ka see
sõna, mõtlen välja [effingo], meenutab mulle mu viga: oleks ju tegelikult väljamõtlemine, kui
kujutleksin seda, et ma olen miski, sest kujutlemine pole midagi muud, kui kehalise asja figuuri ehk
kuju mõtteline vaatlemine [contemplari]. Aga ma tean juba kindlalt, et ma olen olemas ja et ühtlasi
võib sündida, et kõik need kujud ja üldse kõik, mis on seotud keha loomusega, pole midagi muud
kui unenäopildid. Seda silmas pidades näib mulle sama kohatu öelda: ma kujutlen selleks, et
selgemalt aru saada, kes ma nimelt olen, kui öelda: ma olen küll juba üles ärganud ja näen mõnel
määral tõelisust, aga et ma ei näe veel piisavalt selgesti, siis püüan magama jääda, et unenäod
annaabi.ee 
