-5- Esiteks oli tubaka mosaiikhaiguse tekitaja oluliselt väiksem kui bakter, sest te ei olnud nähtav valgusmikroskoobis, ja bakterifiltrid , mis tavaliselt pidasid lahusest kinni bakterid, ei vähendanud selle taimehaiguse tekitaja makkusvõimet. Teiseks tähendati, et tubaka mosaiikhaiguse tekitaja ei paljune bakterisöötmetes, vaid ainult elusates rakkudes või eluskudedes. Sellist nakkushaiguse tekitajat hakati algul nimetama contagium vivum fluidumiks- nakkavaks elusaks vedelikuks. Hiljem võeti kasutusele termim virus (eesti keeles viirus). Viiruste osa looduses Kuidas ja millal viirused looduses tekkisid, ei ole selge. Viiruste evolutsiooni uurimine on olnud raskendatud, sest viirusosakesed on väga väikesed ja neist ei ole jäänud mingeid fossiilseid jälgi. Viiruste tekkimiste kohta on kolm hüpoteesi: Esimene hüpoteesi kohaselt on viirused tekkinud mõnede rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena
toimub vaid elus rakus. Suurus 20-400 nm. Viirused on parasiidid geneetilisel tasemel. Definitsiooni laiendid: § viiruspartiklid "koostatakse" eelnevalt valmissünteesitud komponentidest § viiruspartiklid ei kasva, pooldu ega jagune § puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgu sünteesiks Viiruste avastamine § Dimitri Ivanovski (1892) § Näitas, et tubakataime haigust põhjustas filtreeruv agens arvas, et toksiin § Martinus Beijerinck (1898-1900) § Nimetas seda agensit contagium vivum fluidum (lahustuv elus germ) § Loeffler and Frosch (1898-1900) § Näitas, suu ja sõratõve põhjustaja on filtreeritav viirus § Ernst Ruska - 1933 - elektronmikroskoopia sai viirust näha. Morfoloogia § Genoom - DNA või RNA § Kapsiid - nukleiinhapet ümbritsev kest § Nukleokapsiid - genoom + kapsiid § Envelope - lipiidne välisümbris. Ei esine kõigil viirustel. Envelope määrab enamasti ära makroorgnismi rakk, seal paiknevad
annaabi.ee 
