Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
nimetus tuli ühe teooria järgi ülekantud tähenduses (vaimne sild jumalate ja
inimeste vahel), teise teooria järgi olid nad algselt seotud sildade
kaitsevaimudega. Pontifexid kontrollisid teiste kolleegiumite tegevust,
pontifekside eesotsas seisis Pontifex Maximus e suurim pontifeks, ta valiti
ametisse terveks eluks ning oli Rooma riigi kõige kõrgem usuasju korraldav isik.
Keisririigi ajajärgul võttis Pontifex Maximuse ameti ja tiitli üle keiser, see kestis
kuni Constantinuseni. Kultus seisi loomade ja taimede ohverdamises ning
palvetes. Enim ohverdati veretuid ohvreid talupojad nt põllu- ja aedvilja saagist
mingi osa ning viljast valmistatud toitusid, samuti ohverdati mett, õli, veini jmt.
Vereohvritena toodi praktiliselt kõiki koduloomi ja alates 2saj eKr on teada ka
suitsuohvrite toomine. See on idamaise päritoluga, suitsutati kaneeli, hürri ja ___ .
Roomas oli ka mitmeid omalaadseid rituaale millest olulisemad on 2 :
Lectisternium ja Evokatsioon