kristluse ajalugu konspekt
ajast. Üks selliseid on Victor I eneseteadlik kokkupõrke otsimine Väike-Aasia kogudustega 2.
sajandi lõpus – kuidas tähistada ülestõusmispühasid. Teise näitena Rooma piiskop Stefanus
(254-257), tema asetub donatistliku tüli keskele, apelleerib tülis tuntud kirjakohale Matteuse
evangeeliumist 16:12, kus kõneldakse, kuidas Rooma kirik rajatakse apostel Peetrusele. Ka
Stefanuse nõudlus ei leidnud toona üldkiriklikku aktsepteerimist. 4. sajandil on näha, kuidas
keiser Constantinusega läheb raskuskese itta. Rooma piiskopid ei mängi suurt rolli
kolmainudogma välja töötamises. Nikaias pannakse kiriku toimimse eest vastutama just
kohalikud sinodid – Idas see toimib ka tänase päevani, ent Läänes lisati Nikaia otsusele ka
Serdica sinodi otsused, kus üheltpoolt toetati Nikaia õpetlikku positsiooni, ent lisati, et rolli
mängib ka Rooma autoriteet.
Ka 381. a sinod on oluline, sest seal kinnitati üle, et metropoliitide ametitegevus peab
annaabi.ee 
