Rooma alguse ajalugu
oli rangelt seisuslik, elanikud jagunesid kahte suurde seisusesse auväärsed ja madalad.
Söjaväe barbariseerumine 3. saj segaduse olid näidanud, et traditsioonilisel viisil korraldatud rooma sõjavägi ei
tule toime riigi kaitsmisega, keiser Diocletianus lasi rajada reservväe, uute väeosade moodustamiseks vajati
rohkem sõdureid, kuna neid ei jätkunud, mindi üle sundvärbamisele, kuna ei tahetud minna kasutati kõiki
võimalusi möödahiilimeiseks.
Ristiusk Kui keiser Constantinuis Suur legaliseeris ristiusu oli kristlastel olemas hästi toimiv organistatsioon
ritiusukirik. Peamine struktuuriüksus sellel oli piiskopkond (peapiiskop e metropoliid). Esialgu oli piiskopkondi
neli: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiooki ja Rooma, siis lisandus Konstantinoopol, seal kogunesid peapiiskopid
kirikukogudele e sinotidele. Koos kristluse levikuga omandas kirik ühiskonnas aina tähtasmaid rolle. Kui
annaabi.ee 
