Katoliiklus
vajas korrastatud ühiskond tervikuna katoliku kirikut ja katoliku usku, mis oli ainus, mis pidi
andma inimesele kindla ja eksimatu teadmise tema algupärast ja saatusest. Napoleoni nägemust
maailmast, mille üle ta kavatses valitseda, kroonis religioon, mida vajati nii sotsiaalsetel kui ka
moraalsetel põhjustel. Ja just seda soovis Napoleon prantslastele 1800. Aastal ka anda. Ainsaks
tingimuseks seati,et kirik alluks valitsejale. Kuigi Vatikani riigisekretär Ercole Consalvi selle
tingimuse vastu protesteeris, oli 1801. Aastal taktikaliseltõigem sõlmida Prantsusmaa ja Vatikani
vahel konkordaat. Napoleoni arutluskäik kajastus 1790. Aastal Inglismaal ilmunud konservatismi
kuulsaima autori, riigifilosoof Edmund Burke'i teoses Reflections on the revolution in France.
Riigikirik oli Burke'i arvates vabade kodanike jaoks möödapääsmatult vajalik, sest see kehastas
inimestele võimu ja korda.
annaabi.ee 
