o Õpilaste ergutamise, (jõupingutuste) toetamise ja distsiplineerimise kord; o Kooli personali koostöö ja jõupingutuste vastastikune toetamine; o Õpilaste probleemide käsitlemise viis; o Õppekava iseloom ja õpetajate õpetamisstiil; o Kodu ja kooli suhete iseloom. Seda loetelu tuleks käsitleda soodustava, mitte distsipliini kindlustava tegurite kogumina. Näiteks kinnitas P. Harti, A. Wearingi ja M. Conni (1995) uurimus, et üldjuhul on kooli üldise töökorralduse ja distsipliinipoliitika ning õpilaste korrarikkumiste ja sellest tingitud õpetajate stressi seos võrdlemisi tagasihoidlik. Töine õhkkond koolis on õppimiseks ja käitumiseks soodsa keskkonna loomise eelduseks kuid tegeliku õppimise ja käitumise korra kindlustab klassis ikkagi õpetaja. Kuigi õpilase valmisolek järgida kindlaid käitumisreegleid klassis eeldab enamat kui vaid
Riskifaktorid: Soolase toidu tarbimine Vanus Suitsetamine, alkohol Vähene liikumine Stress Geneetilised faktorid Ülekaalulisus Rass: mustanahalised Rasestusvastased tabletid SÜMPTOMAATILINE ehk SEKUNDAARNE HÜPERTENSIOON (10%) – tekib seoses muude haigustega. Neeruhaigused Neeruarteri ahenemine Endokriinsed haigused Cushingi sündroom Conni sündroom Feokromotsütoom Muud põhjused Organite kahjustused hüpertensiooni korral. Millised muutused tekivad silmapõhjas? Klassifikatsioon organmuutuste alusel I staadium – vererõhk periooditi kõrge, aga puuduvad elundite orgaanilised kahjustused II staadium – vererõhu tõus + muutus vähemalt ühes elundis: Südame vasaku vatsakese hüpertroofia Muutused silmapõhjas – arterite ahenemine
annaabi.ee 
