12. Ei tohi kasutada: / : * ? ,, ><| 13. Näitab faili tüüpi ning tähistatakse punktiga (.) , mis pannakse nime laiendaja ette. 14. Programm Failidel on tavaliselt .exe , failidel, aga .doc , .jpg, .pdf jne. 15. Neid võib olla mitu kui nende faililaiendid on kõik erinevad. 16. Tähistatakse näiteks C:/, D:/. Lisaks on ka võimalik tekitada enda virtuaalne ketas 17. Nimest ja nimelaiendajast 18. Klikkides My Computerile ning sealt valida Explorer. Kasutatakse failide haldamiseks. 19. Klikkides Failile ning avada sealt Properties 20. Klikkides parema hiireklõpsuga andmekandja kettale C:/ ning avada sealt Properties 21. Avada startmenüü ning sealt Search 22. Sõnad, mida leiame otsingut kasutades nimedest. 23. Failisüsteem peaks korralikult töötama, sest me ei taha riskida oma failide kaotamisega ning failisüsteemi võivad ohustada viirused
[1] Windows on arvutiturul saavutanud tohutu edu tänu MS-DOSi valitsemisele varajastes PC-ühilduvates arvutites (IBM PC ja erisugused kloonid). See on samuti peamine platvorm Microsoft Office'ile ning enamikule mitte-konsooli arvutimängudele. Microsofti operatsioonisüsteemi laialdane kasutus on kasu saanud sellest, et see ei ole seotud ühe kindla riistvaratootja eduga ning ka veel Microsofti soovist litsentseerida operatsioonisüsteemi arvutitootjatele. Kontrastiks on see Apple Computerile, mis ei litsentseeri Mac OS X süsteemi teistele tootjatele. Sellegipoolest peetakse võimalike riistvarapermutatsioonide laia spektrit tarbijatele põhilise arvutimurede allikana riist/tarkvara ebaühilduvuste tõttu. Minevikus pidid ettevõtted, kes soovisid olla arvutiäris, looma omaendi opsüsteemid (nagu näiteks Amiga, BBC Micro, ZX Spectrum või ka Macintosh. Viimane osutus eelpoolnimetatuist kõige elulisemaks.); isegi eksklusiivne
Windows on arvutiturul saavutanud tohutu edu tänu MS- DOSi valitsemisele varajastes PC-ühilduvates arvutites (IBM PC ja erisugused kloonid). See on samuti peamine platvorm Microsoft Office'ile ning enamikule mitte-konsooli arvutimängudele. Microsofti operatsioonisüsteemi laialdane kasutus on kasu saanud sellest, et see ei ole seotud ühe kindla riistvaratootja eduga ning ka veel Microsofti soovist litsentseerida operatsioonisüsteemi arvutitootjatele. Kontrastiks on see Apple Computerile, mis ei litsentseeri Mac OS X süsteemi teistele tootjatele. Sellegipoolest peetakse võimalike riistvarapermutatsioonide laia spektrit tarbijatele põhilise arvutimurede allikana riist/tarkvara ebaühilduvuste tõttu. Minevikus pidid ettevõtted, kes soovisid olla arvutiäris, looma omaendi opsüsteemid (nagu näiteks Amiga, BBC Micro, ZX Spectrum või ka Macintosh - kõige elulisem); isegi eksklusiivne litsents ühe
Windows on arvutiturul saavutanud tohutu edu tänu MS-DOSi valitsemisele varajastes PC-ühilduvates arvutites (IBM PC ja erisugused kloonid). See on samuti peamine platvorm Microsoft Office'ile ning enamikule mitte-konsooli arvutimängudele. Microsofti operatsioonisüsteemi laialdane kasutus on kasu saanud sellest, et see ei ole seotud ühe kindla riistvaratootja eduga ning ka veel Microsofti soovist litsentseerida operatsioonisüsteemi arvutitootjatele. Kontrastiks on see Apple Computerile, mis ei litsentseeri Mac OS X süsteemi teistele tootjatele. Sellegipoolest peetakse võimalike riistvarapermutatsioonide laia spektrit tarbijatele põhilise arvutimurede allikana riist/tarkvara ebaühilduvuste tõttu. Minevikus pidid ettevõtted, kes soovisid olla arvutiäris, looma omaendi opsüsteemid (nagu näiteks Amiga, BBC Micro, ZX Spectrum või ka Macintosh - kõige elulisem); isegi eksklusiivne litsents ühe tarkvaratootjaga oli oluliselt odavam kui uue opsüsteemi ja
Windows on arvutiturul saavutanud tohutu edu tänu MS-DOSi valitsemisele varajastes PC-ühilduvates arvutites (IBM PC ja erisugused kloonid). See on samuti peamine platvorm Microsoft Office'ile ning enamikule mitte-konsooli arvutimängudele. Microsofti operatsioonisüsteemi laialdane kasutus on kasu saanud sellest, et see ei ole seotud ühe kindla riistvaratootja eduga ning ka veel Microsofti soovist litsentseerida operatsioonisüsteemi arvutitootjatele. Kontrastiks on see Apple Computerile, mis ei litsentseeri Mac OS X süsteemi teistele tootjatele. Sellegipoolest peetakse võimalike riistvarapermutatsioonide laia spektrit tarbijatele põhilise arvutimurede allikana riist/tarkvara ebaühilduvuste tõttu. Minevikus pidid ettevõtted, kes soovisid olla arvutiäris, looma omaendi opsüsteemid (nagu näiteks Amiga, BBC Micro, ZX Spectrum või ka Macintosh - kõige elulisem); isegi eksklusiivne litsents ühe tarkvaratootjaga oli oluliselt odavam kui uue opsüsteemi ja
annaabi.ee 
