Sürrealism ja Salvador Dali
.. tõelist
mõtteprotsessi." Sürrealism pidi ületama piirid unenäo ja reaalsuse, mõistuse ja
hullumeelsuse ning objektiivsuse ja subjektiivsuse vahel. Nende teemadega tegeles
Breton ka kirjanikuna. Romaanis ,,Nadja" (1928) segas ta argiolustikku
hallutsinatsioonidega. Koos Paul Éluard'iga kirjutatud ,,Patuta eostamine" (,,L'Immaculée
Conception") püüdis verbaalselt edasi anda erinevate vaimuhaiguste olemust. ,,Suhtlevad
nõud" (,,Les Vases communicants," 1932) ja ,,Hullumeelne armastus" (,,L'Amour fou,"
1937) kompavad piire unenäo ja ärkveloleku vahel. Samal ajal kirjutas Breton palju
sürrealismi puutuvat esseistikat ja kriitikat, mis oma vastuvaidlemist mittekannatavas
autoritaarsuses jättis mulje, nagu oleks ainult Bretonil õigus määratleda, mis täpselt on
sürrealism ja mis mitte.
1930. aastatel püüdis Breton sürrealistide liikumist poliitiliselt angazeerida, kui tema ise