Rooma eraõiguse konspekt 2014
Rooma õiguses eristati kahte
liiki üksikõigusjärglust: legaate, mille üle andmine oli kohustuslik ja fideikomisse,
mis algselt olid pärijale juriidiliselt mittekohustuslikud, kuid printsipaadi perioodi
algusest hoolitsesid preetorid selle eest, et fideikomisse täidetaks. Legatum itaque est
donatio quaedam a defuncto relicta (Inst 2, 20, 1 – legaat on teatud kink, mis on surnu
poolt (legaadina) jäetud). Sõna „fideikomiss” teket seletatakse väljendiga fidei
alicuius committere”mis tähendab „kellegi teise truudust usaldama” ja oli algselt
moraalne kohustus. Fideikomissid tekkisid tõenäoliselt selleks, et juhul, kui ei olnud
võimalik testamendi või legaadiga teatud isikute midagi pärandada (naistele jne), siis
sai pärijat fideikomissiga kohustada asju ikkagi neile üle andma.
Vt lähemalt E. Ilus, 10. ptk.
18
18.-19. sajandil Eesti- ja Liivimaa provintsides oli see armastatud vaidlusteema – kas favor libertatis
annaabi.ee 
