Carl nielsen
võtmes ja lõpetab teises. Esimese sümfoonia kirjutas Nielsen samal ajal kui Holstein
kirjutas oopuse nr 10.
Sümfoonia nr.2(1901-02)- seda sümfooniat inspireeris kirjutama maal, mida Nielsen
nägi ning mis rääkis neljast temperamendist(koleerik, flegmaatik, melanhoolik,
sangviinik). Teine sümfoonia kannabki nime ,,Neli temperamenti". Sümfoonia on
justkui neli erinevat teost, mis kajastavad erinevaid temperamente.
I osa- allegro collerico(algab B-mollist G-duur E-bemoll minoor)
II osa- allegro comodo e flemmatico
III osa- andante malincolico
IV osa- allegro sanuineo- Marziale( lõppeb D-minoori põhiakordiga)
Flegmaatilise ehk teise osa kirjutamisel visualiseeris Nielsen teismelisest, keda kõik
armastavad. Lõpuosas aga visualiseeris rõõmsast mehest.
Sümfoonia nr.3(1910-11) ,,Espansiva". Sisaldab soolosid sopranile ja baritonile,
mida võib mängida klarneti või trombooniga, kui inimhääle kasutamise võimalust
pole.