"coiotier" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

oma troonileastumisel unustas ta anda korraldusi oma isa matmiseks. «Aga majesteet!» hüüdis äkki Jacques Coictier. «Kuidas on lugu selle ägeda haigusehooga, mille pärast teie mind siia kutsusite?» «Oo!» vastas kuningas. «Ma kannatan tõesti väga, vader Jacques. Kõrvad kumisevad, ja rinda kraabivad mul tulised rehad.» Coictier võttis kuninga käe ja katsus asjatundliku näoga ta pulssi. «Vaadake, Coppenole!» ütles Rym tasakesi. «Seal ta nüüd istub Coiotier' ja Tristani vahel. See on kogu ta õukond. Arst enda jaoks ja timukas teiste jaoks.» Kuninga pulssi katsudes ilmus Coictier' näkku järjest suurem rahutus. Louis XI vaatas talle veidi kartlikult otsa. Coictier muutus silmanähtavalt süngemaks. Sel mehel oli ainsaks sissetulekuallikaks kuninga paha tervis, mida ta siis ka hästi ära kasutas. «Oi, oi!» pomises ta lõpuks. «Asi on tõepoolest tõsine.» «Tõesti?» hüüdis kuningas rahutult