Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid
samalajal jätta linnad ja ehitised suhteliselt terveks. Neutronipommi erinevuseks teistest
tuumarelvadest on neutronkiirguse suurem osakaal ning lööklaine, radioaktiivse saaste ja
soojuskiirguse väiksem osakaal relva toimes.
Joonis 2. Energia levik aatom- ja neutronpommi plahvatusel, 1999.
Neutronipomm leiutati 1958. aastal Ameerika ühendriikide Lawrence Livermore'i Riiklikus
Laboratooriumis. Neutronipommi leiutas füüsik Samuel Theodore Cohen (25.01.1921-
28.11.2010). Cohenit tuntakse ka kui neutronipommi isana. (McFadden, 2010)
Esimest korda testiti salaja neutronpommi 1962. aastal. Välja tuli neutronipomm alles
järgmisel aastal. Prantsusmaa ja Hiina testisid neid aastatel 1970-1980. (McFadden, 2010)
Neutronpomme ei arendatud aga kuigipalju edasi. Peamiseks põhjuseks oli see et,
neutronpommi tööpõhimõte oli tappa elusolev, aga selle eest polnud eriti raske ennast kaitsta.
Seega jäeti neutronipommid relvastusest välja. (Loide)
annaabi.ee 
