DESCARTES meditatsioonid
minu enese, s.o minu vaimu olemuse jaoks nõutav ei ole; sest kui ta mul ka puuduks, oleksin
kahtlemata samavõrd seesama, kes ma praegu olen, sellest näib järelduvat, et kujutlusvõime sõltub
mingist muust asjast kui mina. Ja taipangi kergesti: kui eksisteeriks mingi keha, millega vaim oleks
ühendatud nii, et ta võiks end omal suval tema poole suunata justkui jälgimiseks, siis on võimalik,
et ma just sellesama kaudu kujutlen kehalisi asju; see mõtlemise viis [modus cogitandi] erineb
puhtast mõistmisest üksnes niipalju, et mõistes pöördub vaim mingil viisil iseenda poole ja vaatab
mõnda ideed, mis on tema enese sees; kui ta aga kujutleb, pöörab ta end keha poole ja kaeb selles
midagi, mis on vormilises vastavuses ideega, olgu see siis mõistetud või aistitud. Mõistan tõesti
kergesti, et kujutlus võib niimoodi teoks saada, kui keha eksisteerib; ja kuna ei ole ühtki teist viisi,