A.dumas Kolm musketäri terve raamat
»
«Tänan, tänan, armas sõber. Kahjuks lõpetasin just söömise.»
«Hästi!» ütles Porthos. «Mousqueton, kata laud, ja sel ajal kui meie sööme, jutustab
d'Artagnan meile,, mis juhtus temaga kümne päeva jooksul, mil ta meist lahkus.»
«Heameelega,» vastas d'Artagnan.
Sel ajal kui Porthos ja Mousqueton einestasid terve-nevatele haigetele omase isuga ja
vennaliku südamlikkusega, mis inimesi õnnetuses lähendab, jutustas d'Artagnan, kuidas
haavatud Aramis pidi maha jääma Crève-coeuris, kuidas ta oli Athose jätnud Amiens'i
võitlema nelja mehega, kes süüdistasid teda valerahategemises, ja kuidas tema,
d'Artagnan, oli sunnitud krahv de Wardes'ile kõhtu torkama, et Inglismaale jõuda.
Sellega aga piirduski d'Artagnani avameelsus. Ta teatas ainult, et Suurbritanniast
tagasi pöördudes tõi ta kaasa neli suurepärast hobust, ühe enda jaoks ja üh'e igale oma
kaaslasele. Lõpuks kinnitas ta Porthosele,
278
et temale määratud hobune on juba võõrastemaja tallis.