Mürgid ja vastumürgid
Ämblike mürgid on valgulised nagu maomürgidki. Mesilaste ja
herilaste mürgi põhikomponentideks on samuti valgud. Paljudel troopikakaladel on
uimekiired ja ogad mürgised ning ka inimesele ohtlikud. Eriti tugevaid mürke leidub
kerakalade siseelundites ja kõhukelmes, nende lihas aga mürke ei ole. Kerakala mürk on
tetrodotoksiin. Kahepaiksete nahk sisaldab mitmesuguseid mürke, mis võivad olla väga
tugevad. Näiteks Lõuna-Ameerikas elava väikese konna, kohaliku nimega cocoy, naha
ekstraktist on inidaanlased aastasadu valmistanud noolemürki. Selle põhikomponendiks on
batrahhotoksiin. Maomürgid koosnevad valkudest ja neid on kahte liiki. Kobrade mürgi
põhiosaks on neurotoksiinid, mis halvavad kesknärvisüsteemi, südame ja vereringe. Näiteks
6...7kg kobramürgiga oleks võimalik tappa miljon inimest. Rästikute, gürsa ja lõgismao
mürgid lagundavad verd ja kudesid. Maomürgid toimivad eeskätt siis, kui nad on hammustuse