substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel thorax- rinnakorv tuber- köber Tibia- sääreluu truncus- kere tuberculum- köbruke Ulna- küünarluu vertebra- lüli ulna- küünarluu Bursa- paun dexter- parem articularis- liigese- Pleura- pleura, kopsu distalis- kaugmne clavicularis- randluu Valvula- klapp dorsalis- selgmine coccygeus- õndraluu Vena portae- värativeen externus- väline costalis- roide Mucosa- limaskest horizontalis- horisontaalne jugularis- kägi- Tunica- kest internus sisemine pharyngeus- neelu- Flexura- painutaja lateralis- külgmine thoracicus- rinna- Urethra- kusejuha major- suur transversus- risti- Conjunctiva- sidekest medialis- keskne I käändkond Corona- kroon
NB! Diaphragma on algselt (näiteks veel kaladel) olnud kaela lihas, hiljem evolutsiooni käigus tekkisid aga hingamiselundid (kõri, trahhea ja kopsud), mis on järjest suurenedes "surunud" seda lihast aina allapoole tema praeguse asukohani inimkehas. Lisaks sellele pole ka ühtset seisukohta, millise kehapiirkonna juurde diaphragma kuulub - erinevates õpikutes on diaphragmat käsitletud nii kõhu-, rinna kui mõnikord ka kaelalihaste juures. Perineumi lihased. M. levator ani M. coccygeus M. transversus perinei profundus M. sphincter urethrae M. sphincter ani externus M. transverses perinea superficialis M. ischiocavernosus M. bulbospongiosus Ülajäseme lihased. Õlavöötme lihased. Eesmine rühm. M. coracobrachialis: vt. õlavarre lihased! M. pectoralis major: vt. rinna lihased! Vahelmine rühm. M. subscapularis: o. fossa subscapularis scapulae; i. tuberculum minus humeri; f.
annaabi.ee 
