Globaalne soojenemine
ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju
nn. kasvuhoonegaase, mis põhjustabki temperatuuri tõusu.
Eesti osakaal kasvuhoonegaaside tekkes on maailma mastaabis väga väike. Euroopa Liidu
liikmesriikide kasvuhoonegaaside emissioonist moodustab meie panus 0,36%. 2009. aastal oli
Eesti summaarne kasvuhoonegaaside heitkogus 16836,86 gigagrammi (Gg) ehk 16,8 miljonit
tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti (CO2ekv) maakasutuse, maakasutuse ja metsanduse sektori
mõju arvestamata. Metsa- ja maakasutussektor on reeglina süsinikdioksiidi siduja ja selle
sektori mõju arvestades oli Eesti netoemissioon 2009. aastal 9802,3 Gg ehk 9,8 miljonit tonni
CO2 ekvivalenti. Võrreldes 1990. aastaga on aastal 2009. aastal Eesti kasvuhoonegaaside
summaarne heitkogus vähenenud 59%.
2009. aastal pärines 85,5% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest
energeetikavaldkonnast
annaabi.ee 
