India RV pärast II MS
siiski aega kosumiseks. Nõrgad sõjalised saavutused pandi vananenud relvade, sõjamoona
nappuse ja USA vähese lojaalsuse arvele. Tegelikud Pakistani relvajõudude nõrkused peitusid
10
mujal: sõjalise väljaõppe ebatõhususes, ohvitserkonna ebaõiges valikus juhtivatele kohtadele,
luure halvas töös jne. Lühidalt: Pakistan polnud sõjaks valmis.
Austraalia kaitseatasee (1989-1994) Pakistanis erukolonel Brian Cloughley loetleb oma
Pakistani armee ajalugu käsitlevas monograafias põhjuseid, miks Pakistani relvajõud ei
saavutanud loodetud edu: 1) Operatsiooni "Gibraltar" planeerimisel lähtuti (peamiselt luure
väärandmetest tulenevalt) presumptsioonist, et India armee ei tule üle Pakistani riigipiiri. 2)
Taktikalise luure kogutud informatsioon oli tasemel, kuid riigil oli lubamatult nõrk luure
kõrgema astme juhtkond. 3) Soomusvägede taktika polnud tasemel, mistõttu kaotused olid
suuremad lubatust