Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
teha võimaldasid. Calderon kujutab elu teatrina, näidendina, millel on oma algus ja lõpp ja kõigil elavatel on oma roll
mängida.
Elu on unenägu (Calderón)
Pasun ja Rosaura lahkuvad kodumaalt. Pasun on pahane, et kaasa tuli, sest nüüd on nad eksinud. Nad näevad lossi. Lossi
juures on vangla, kus on ahelais Segismundo. Segismundo kurdab rasket elu. Kui näeb, et Rosaura ja Pasun pealt kuulsid,
raevub, kuid leebub ja halastab mõlemale. Clotaldo ja sõdurid ajavad Rosaura ja Pasuna, silmad kinni seotuna, vanglast nii
välja, et nad ei näeks väljapääsuteed. Rosaura ja Pasun peavad oma relvad loovutama. Rosaura loovutab müstilise
kuldmõõga. Clotaldo tunneb seda käes hoides valu ja segadust. Rosaura pidi mõõga viima Poolas ühele aadlikule, kes teda
kaitsta saaks. Clotaldole meenub, et oli selle mõõga kunagi ära andnud, nüüd oli see Rosaural. Clotaldo võtab Rosaura oma
kaitse alla