"clopinilt" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

kuivõrd kiiresti see maagiline nimi kõik päevased mälestused üles äratas. 5 1 Paistis, nagu ulatuks selle haruldase olendi veetluse ja ilu mõju Imede Õueni. Mehed ja naised andsid talle alandlikult teed ja nende jõhkraisse nägudesse ilmus tema pilku nähes särav ilme. Tütarlaps ligines kergel sammul vaesele patusele. Ilus Djali kõndis ta kannul. Gringoire oli enam surnud kui elus. Tüdruk vaatles teda hetke vaikides. «Te tahate seda meest üles puua?» küsis ta Clopinilt tõsise häälega. «Jah, õde,» vastas Argoo kuningas, «kui sina teda meheks ei võta.» Tütarlapse alumine huul läks võluvalt mossi. «Ma võtan ta,» lausus tütarlaps. Gringoire uskus nüüd kindlasti, et näeb hommikust saadik und ja et see veel praegugi jätkub. Lahendus oli meeldiv, aga mõjus siiski liiga järsult. Poeedil võeti silmus kaelast ja ta lasti pingilt alla tulla. Vapustus oli nii suur, et ta oli sunnitud maha istuma.