Ta elas metsaonnis. Clemet kutsus ta Skalluse tallu appi, Jakob läkski. Jakob aitas Clemetit ja Getterit igasuguste kodutöödega. Walborg Clemet ja Walborg kohtusid, kui Clemet läks paadiga hülgejahile. Vaimeli härra ostis Walborgi Ormsö Magnushofi härralt ära. Clemet ja Christian tõid Walborgi sealt ära. Ta abiellus Clemetiga. Preili Marie Ta hüüdnimi oli Lastepreili Ta aitas Clemetil priiusekirju lugeda. Ta õpetas Clemeti saksa keelt nii rääkima kui ka kirjutama. Getter kolib Clemeti juurde Nad kohtusid, kui nad olid väga väiksed. Alguses oli Clemet Duskase talus. Kui Getteri isa suri, läksid nad mõlemad Skalluse tallu elama. Clemeti esimene hülgejahile minek Kuna Clemet oli veel poisike, siis ei tahtnud keegi teda endaga hülgejahile. Christian võttis ta oma nn.rühma. Ta jäeti üksi hülgeema püüdma, teised läksid teisi hülgeid otsima. Ta sai selle hülgeema kätte.
Kristjan Laupa Kevin Laanbek 8.a klass H.Sergo ,,Näkimadalad" Juhendaja: Õp. Merike Kallas 2009 2 1. Iseloomusta seda aega, millest on juttu H.Sergo ,,Näkimadalates''. Talupoegadel oli raske, sest küsiti rangeid makse. Raha oli ka suhteliselt vähe. Kasutati tulirelvi ja ka terariistu. Suruti peale ristiusku. 2. Miks kolis Getter Clemeti juurde? Getter kolis Clemeti juurde kuna Getteri vanemad surid katku ning Getteril polnud kellegi teisega elada ja Clemet oleks ka muidu üksi oma talusse jäänud. 3. Miks külarahvas pani pahaks sellist teguviisi? Külarahvas pani pahaks sellist teguviisi, sest Clemet ega Getter polnud leerist läbi käinud. 4. Iseloomusta Getterit. Kas oskad nimetada mõne puuduse sellel türdrukul? Getter oli väga töökas ning jõudis kõikjale õigeks ajaks
Näkimadalad I Herman Sergo Teos on välja antud aastal 1984 kirjastuse ,,Eesti Raamat" poolt. Autor on Herman Sergo. Tegemist on ajaloolise romaaniga, mis jutustab Hiiumaa vabade rootsi soost talupoegade elust 18. sajandil. Esimese osa tegevus toimub vahetult pärast Eestimaa liitmist Vene impeeriumiga. Raamat räägib põhiliselt noorest Skalluse tare peremees Clemetist ning Clemeti poole elama tulnud samavanusest Getterist. Getter läks Skallusele elama pärast seda, kui katk oli tema ja Clemeti pere võtnud. Külaelanikud seda heaks ei pidanud. Tähtsaimad on siiski rootslaste muistsed priiusekirjad, mis määravad rootslaste õigused ja koormised, kuid keegi ei tea, kus vabadusekirjad võiksid paikneda. Viimane, kes neist midagi teadis, oli Getteri katku surnud isa. Kui kohalikus kirikus toimus leeritamine, sai Clemet aru, kus
annaabi.ee 
