PARIISI RAHUKONVERENTS 1919(18. jaanuar)-1920 Fjodorov lk 88 · Kutsutakse kokku kõik võitjate poolel olnud riigid. · Tegelikke otsuseid teeb suur nelik, tegelikkuses aga suur kolmik. · Inglismaa peaminister Loyd George, Prantsuse peaminister Clemenceaux (radikaal sotsialist, hüüdnimi Tiiger), Ameerika president Wilson, Itaalia peaminister Manuele Orlando. Esialgu pidi rahulepingute aluseks olema Wilsoni 14 punkti, mis tõid maailma poliitikasse uue nähtuse idealismi. · Tuli kokku 27 riiki. · Kaotajaid ei kutsutud. WILSONI 14 PUNKTI: · Lõpetada saladiplomaatia. · Belgia suveräänsuse taastamine. · Meresõidu vabadus. · Vaba kauplemine riikide vahel.
ohuks F.Roosevelt- usa president, kes tegi New Deali, reformed, et usa't majanduslangusest välja aidata Teemad: Maailm pärast 1-st maailmasõda- Saksamaale määrati väga karmid tingimused. Ka Euroopa kaart muutus palju. Saksamaa ei olnud nõus rahulepingu tingimustega, rahvasteliit ei suutnud riikidevahelisi tülisid leevenada- need muutsid olukorra teravaks. Usast algas majanduskriis, mis tegi olukorra väga halvaks Pariisi rahukonverents- Tähtsaimad mehed: Clemenceaux( prants.), Woodrow Wilson( USA), Lloyd George( inglismaa), nemad otsustasid enamiku asju, teistel riikidel otsustada ei lastud. W.W. tahtis teha humaanse rahulepingu, aga Prants. Tahtis Saksamaa täiesti maha suruda ja Saksale pandi peale väga akrmid reparatsioonid, talt võeti ka palju alasid. Konverentsi avamise päev, allakirjutamise päev ja koht olid Sakslastele koha kättenätamiseks, kuna need olid seotus Saksamaaga. 1930-date aastate sõjakolded-
ohuks F.Roosevelt- usa president, kes tegi New Deali, reformed, et usa't majanduslangusest välja aidata Teemad: Maailm pärast 1-st maailmasõda- Saksamaale määrati väga karmid tingimused. Ka Euroopa kaart muutus palju. Saksamaa ei olnud nõus rahulepingu tingimustega, rahvasteliit ei suutnud riikidevahelisi tülisid leevenada- need muutsid olukorra teravaks. Usast algas majanduskriis, mis tegi olukorra väga halvaks Pariisi rahukonverents- Tähtsaimad mehed: Clemenceaux( prants.), Woodrow Wilson( USA), Lloyd George( inglismaa), nemad otsustasid enamiku asju, teistel riikidel otsustada ei lastud. W.W. tahtis teha humaanse rahulepingu, aga Prants. Tahtis Saksamaa täiesti maha suruda ja Saksale pandi peale väga akrmid reparatsioonid, talt võeti ka palju alasid. Konverentsi avamise päev, allakirjutamise päev ja koht olid Sakslastele koha kättenätamiseks, kuna need olid seotus Saksamaaga. 1930-date aastate sõjakolded-
16. Selgita näidete abil väidet: II maailmasõda oli totaalne sõda kui IMSi inimkaotused põhinesid rindel olnud meestest siis IIMSis olid paljud neist aga tsiviilelanikud...samuti pidid okupeeritud maade rahvad sõdima siis okupeeritud maa poolt(Saksa või NSVL) *sõjaline tegevus *ei piirdu ainult euroopaga *Jaapan-Hiina seal kandis ka sõjategevus 17. Pariisi rahukonverents osalised, kokkulepped, tähtsus? Osalised: Inglismaa peaminister Loyd George, Prantsuse peaminister Clemenceaux (radikaal sotsialist, hüüdnimi Tiiger), Ameerika president Wilson, Itaalia peaminister Manuele Orlando Kokkulepped: head küljed: püütakse korrastada segipaisatud maailma, koostada püsivad rahulepingud, luuakse Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõdasid ära hoida, püüti panna alus riikidevahelisele koostööle halvad küljed: saksamaast lõigati ära maa-alad, mis olid peamiselt asustatud sakslastega, reparatsioonide suurust ja maksetähtaega ei suudetud kindlaks määrata,
annaabi.ee 
