Stendhal ,,Parma klooster´´
Fabrizo
viidi üle linna vanglasse ja ta üle mõisteti kohut ning mõisteti õigeks. Fabrizio sai Cleliaga
lapse kelle nimeks sai Sandrino kuid Fabrizio ise teda ei näind kuna Clelia oli oma isa
meeleheaks lubandud abielluda markii Crescenzi'ga ja tõotas, et ei näe Fabriziot enam iialgi.
Arstid avastasid Fabriziolt raske kopsuhaiguse ja ütlesid, et tal pole enam kaua elada.
Fabriziost sai kirkus jutlustaja, keda ühel päeval läks vaatama Clelia. Fabrizio sai Clelialt kirja
et ta tuleks öösel markii Crescenzi maja juurde. Nad kohtusid üksteisega läbi aia kuid
pimeduse tõttu kumbki ei näinud üksteist. Kuna Clelia ei olnud nõus Fabrizioga päevasel ajal
kohtuduma, sest ta oli väga jumalakartlik inimene ning ei julgenud enda antud tõotust
rikkuda, sai Fabrizio väga kurvaks ja ta rääkis, et ta tahab oma ülejäänud elu oma pojaga
veeta, et too talle tema ainukest tõelist armastust meenutaks. Clelia oli Fabrizio sooviga nõus