mullaorganismidega nt. nematoodide hõimkonda kuuluvad oligofaagsed kartuli-kiduussid (Globodera rostochiensis) või polüfaagsed kartuli-ingerjad (Ditylenchus destructor), sibula- ingerjad (Ditylenchus dipsaci) ja niiduingerjad (Pratylenchus spp). Mulla kaudu levivad mitmed bakterid nt. kartuli-ringmädaniku ja pruun-baktermädaniku ning mugula- märgmädaniku tekitajad ( vastavalt Clavibacter michiganensis spp. Sepedonicus, Ralstonia solanacearum ja Erwinia carotovora ssp. atroseptica) või paljud seenhaigused (eriti tõusmepõletiku tekitajad), mis võivad taimekasvatuses põhjustada olulisi saagikadusid või nurjata saagi plaanipärase turustamise sootuks nt. kui seemnekartuli kasvataja peab taimekahjustaja tõttu kogu saagi prakeerima. ( ( Mõistlik on enne rendilepingu sõlmimist nõuda näha
struktuuris ja arvukuses. Bakterid katavad juure pinnast 5-10%, lekaalus on G- bakterid (Pseudomonas, Achromobacter), vhem on G+ baktereid (Bacillus, Arthrobacter). Endoftsed bakterid Endoftsed bakterid elavad taime juurtes. Nad soodustavad taimede kasvu ja kaitsevad taime tvestavate mikroobide eest. Bakterite arvukus juures varieerub vahemikus 103-107 KM/g toorkaalu kohta. Leitud on liike perekondadest Pseudomonas, Bacillus, Erwinia, Cellulomonas, Clavibacter, Curtobacterium ja Microbacteriu. Mkoriisa e. seenjuur on smbioos taimejuure ja seene vahel. Seen varustab taime mineraalsete toitainetega mullast. Mkoriisa erineb teistest risosfri assotsiatsioonidest suurema spetsiifilisuse ja organiseerituse taseme poolest. Eristatakse ekto- ja endomkoriisat. Ektomkoriisa (esineb mnnil, kasel, pajul, tammel) puhul paiknevad seene niidid taime rakkude vahel ja mber, endomkriisa (esineb enamikul teraviljadel,
annaabi.ee 
