või mitte olla see on küsimus." ,,Ta õige palga sai, sest selle mürgi ta ise segas. Teineteisele me peame andeks andma, üllas Hamlet, et sind ei koormaks minu ja mu isa, mind aga sinu surm." Laertes mõistis, et kuningas kasutas teda vaid vahendinda, et Hamletist vabaneda ning ta otsustas enne surma Hamletiga rahu sõlmida. 2. Lühikokkuvõte: Taanimaal Helsingöri lossis oli võimule pääsenud uus kuningas. Uueks kuningaks oli Hamleti lell ehk eelneva kuninga vend Claudius. Claudis oli Hamleti isa tapnud auahnuses. Lisaks troonile röövis ta Hamletilt isa ja võlus oma kavalustega endale naiseks Hamleti ema. Hamleti isa vaim ei saanud aga rahu ja käis öösiti kummitamas kuni lõpuks Hamlet ise temaga kohtus. Hamlet sai Claudiuse julma veretöö kohta tõe teada ning otsustas uuele kuningale kätte maksta. Kuni Hamlet plaani haudus pidasid teised teda hulluks. Linna tulid näitlejad ning Hamlet palus neil etendada üht sarnast
saavutanud. Enne pidi ta siiski näidendi abil kindlaks tegema, kas Claudius on ikkagi mõrvar. Kui see selgus, ei peatanud Hamletit enam miski, saavutamaks oma lubadust kätte maksta isa surma eest. nt. I maailmasõja ajal määrati Versailles' rahuga Saksamaale suured reparatsioonid, mis olid võitjariikide seisukohalt paras kättemaks Saksamaale, kuid need samad reparatsioonid lükkasid maailma teise maailmasõtta. 2) Inimene on võimu nimel valmis tegema kõike – Claudis oli võimu nimel valmis tapma oma venna ja abielluma ta naisega. Kui Hamlet sellele vastu hakkas tegutsema, võttis ta eesmärgiks ka Hamleti kõrvaldada. ntks Stalini 1934. a nn. Suur terror, mille käigus "puhastati" Venemaa kõikidest inimestest, kellest Stalin tahtis. k.a nendest inimestest, kes olid ta võimule aidanud. 3) Iga tegu saab õiglaselt tasutud - Hamlet torkab Poloniuse surnuks, kui ta kuulab pealt Hamleti ja Gertrudi vestlust. (enne oli Polonius Hamleti järele nuhkinud)