V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Me peame rahule
jääma katkenditega Hermese raamatust, mis meil siin olemas on. Ma seletan teile püha
Christophe'i kuju mõtet, Külvaja sümbolit ja kahe ingli tähendust Saint-Chapelle'i portaalil,
kus ühe ingli käsi on astjas ja teise oma pilves...» · Jacques Coictier, keda ülemdiakoni
hoogne kõne roopast välja oli löönud, toibus varsti ja katkestas teda teadlase võiduka
tooniga, kes oma kaaslase vigu parandab: «Erras, amice Claudi1. Sümbol pole arv. Te peate
Orfeust * Hermeseks.»
«Teie eksite ise,» vastas ülemdiakon. «Daidalos on alusmüür, Orfeus on müür. Hermes on
hoone. Ja see on kõik. Teie võite tulla, millal tahate,» ütles ta Tourangeau poole pöördudes,
«ma näitan siis teile kullaraasukesi, mis Nicolas Flameli katlapõhja olid jäänud, ja teie võite
neid siis võrrelda Guillaume de Paris' kullaga. Ma õpetan teile ka kreeka sõna «peristera»2
salavõimu tundma