kirik poleks saanud hakkama ilma kunstniketa, kuna just kirikul oli juhtiv roll läbi keskaja. Antiikajal oli kunstis tähtis inimkeha ilu ja harmoonia. Keskaja filosoofias oli käibel seisukoht, et keha on ajutine ning tähtsad on hing ja vaimsus. Keha kui selline polnud ilus, vaid ilus oli inimene, kes oli oma kehalised vajadused viinud miinumumini. Aquino Thomas, hiliskeskaja filosoof, võttis kokku ammu levinud tõed ning väitis, et iluks on vajalikud proportsioon, terviklikkus ja claritas (selgus ja heledus). Kuna Aquino Thomas ühendas Aristotelese ja Platoni filosoofiat, üritas ta samas hoida lahus ka mõistuse ja vaimu, see tähendab filosoofia ja kiriku. Üks tähtis seisukoht oli ,,Inimkeha kui loomise ilu väärtustamine", millest võib järeldada, et Thomas oli mingis osas vastuolus toonaste tähtsate tegelastega, kuna siiski domineeris seisukoht, et inimkeha on patune ning pole midagi väärt ilma hingeta
grammatikatraditsioonile, 2.rahvusvahelise leksika ja 3.1.2.Alus Euroopa kirjakeelte terminoloogia alus, keelekirjeldus- ja 3. romaani ja inglise keele baas, hindamistavadele 4. eesti keele leksika mõjutaja, 5. Euroopa nimevaramu alus. Ladina keelest pärit: a) kriteeriumid, mille alusel keelt 3.1.1. Ladina keel ja kiri Euroopa hinnata: kirjakeelte süsteemi alusena claritas (selgus), Tumeroheline ala: ladina kiri (srift) perspicuitas (läbipaistvus esimese või emakeele märkimiseks, =ühetimõistetavus), heleroheline teise keele märkimiseks. sonoritas (heakõla), Foiniikia>kreeka>etruski> ladina puritas/latinitas (korrektsus). tähestik b) kategooriad, mille abil keelt Tähenimed ja tähekujud: 20 tähte kirjeldada (3 saj eKr): A B C D E F (traditsiooniline
annaabi.ee 
