See paneb ta käituma nii sokeerivalt, et sellel on tugevad mõjud lähedaste edaspidisele elule. Mõneti võib ka süüdistada tollast ühiskonda, kus naine pidigi olema keep- smiling ilu- ja tarbeese ning erilist sõnaõigust polnud. Kolmas naine on tänapäevasel ajal New York'is elav Clarissa Vaughan (Meryl Streep), kes parasjagu korraldab pidu oma aidsihaigele sõbrale ning endisele kallimale, Richardile. Clarissa elab tüdruksõbraga, kes ei mõista ta depressiooni ning on Clarissale vaid lohutuseks ja voodisoojendajaks. Ta on pühendunud sureva Richardi eest hoolitsemisele ning tema isiklik elu on tagaplaanile jäänud. Paralleele tõmmates segunevad kõik kolm lugu üksteisega ning film saab ühtseks tervikuks. Samas on raske välja lugeda ,,Proua Dalloway" lugu ning filmi paremaks mõistmiseks peaks lugema ka Cunninghami romaani ,,Tunnid". Film on tõeliselt oma zanri draama vääriline: 2 tunni jooksul ei vähimatki nalja
Ka tema abikaasa ei mõistnud teda täielikult ning ka see viis Virginiat sügavamale põhja,mis lõppes enesetapuga. Inimesed peavad vastu üksteise pärast. Kõige paremini iseloomustab see Richardit, kes võitles ellujäämise nimel vaid Clarissa nimel,kes seda kuuldes oli silmähtavalt liigutatud.Ometi ei näidanud Richard seda välja.Võib-olla sellepärast, et tal polnud kombeks tundeid välja näidata, aga võimalik, et kuna tal olid juba enesetapuplaanid tehtud ning ta ei tahtnud Clarissale veel rohkem valu valmistada,kui nagunii talle osaks oli saamas.Siiski oli ta sellest väsinud ning ta otsustas minna kergemat teed pidi. Samuti võib seda kasutada Laura Browni kohta, kes oli juba valmis endalt elu võtma.Ta oli sõitnud kallisse hotelli,tal olid kaasas erinevad tabletid,mis kindlasti oma eesmärgini oleks jõudnud ning ta heitis voodisse pikali ning luges ,,Proua Dallowayd".Ta nägi unes, et upub hotellitoas vee sisse ning üles ärgates mõtles ta ümber ning otsustas elu