Klarnet Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Nimed: Johann Denner 1655-1707 (Saksa) 1690. aastal esitas Saksa Meister J. Denner uut pilli, mis sai nimeks klarnet, kuna tema kõrges registris meenutas trompet -clarino oma. Pilli valmistatakse nii puidust kui ka tehismaterjalidest. Pilli pikkus on 68cm. Toru algab peenema, nokataolise otsaga huulikuga. (Klarnetil on ühekordne lesthuulik e. trost). Klarneti ulatus: e-g3. Tänapäeval kasutatakse A- ja B-pille. B-pilliga on parem mängida bemollidega () ja A-pilliga dieesidega () helistikes. Heliavasid on klarnetil 28 ja need on kas augud või klapid. Kõla on klarnetil suhteliselt tume ja soe. Klarnetil mängides kõlavad efektselt glissandod
Pilli eelkäijaks oli Euroopas CHALUMEAU J.C. Denner 1675 (esimene täiustaja) 1691 klarneti sünniaasta. Jälje jättis Böhmi süsteem (klapid) Klarneti perekond: Pikkoloklarnet in Es Klarnet in B, in A Bassklarnet in B Ulatus: (väikse oktavi) e a3 (Klarnet in B kõlab s.2 madalamalt, in A kõlab v. 3 madalamalt. Bassklarnet in B kõlab oktav madalamalt klarnetist) Klarneti registrid: Madal Chalumeau register, müstiline pehme, saladuslik Keskmine - matt, kahvatu Kõrge Clarino (tõlkes trompet) register, hele, särav Klarnet on universaalsete kõlaomadustega instrument. Lai dünaamiline skaala. Tehniliselt kiire. Klarnetil on duodeetsimiklapp mitte oktaviklapp. Klarnet saab sisse imbuda ei kusagilt, mida näiteks oboega teha ei saa. ,,Klarnet on nagu Jack Nicolson, palju eriilmelisi karaktereid" Ivan Müller (pärit Eestist) arendas välja diatoonilise süsteemi. FAGOTT Fagotti eelkäijaks oli DULCIAN
annaabi.ee 
