P+5-fosfor P2O5-difosforpentaoksiid H3PO4-fosforhape PO4- ³(fosfaat) P4O10-tetrafosforpentaoksiid P+4 P4O6-tetrafosforheksaoksiid Si+4-räni SiO2-ränidioksiid H2SiO3-ränihape SiO3- ²(silikaat) F+¹-fluor HF-vesinikfluoriidhape F- ¹(fluoriid) Cl+7-kloor Cl2O7-dikloorheptaoksiid Cl+6 Cl2O6-dikloorheksaoksiid Cl+5 Cl2O5-dikloorpentaoksiid Cl+4 Cl2O4dikloortetraoksiid Cl+¹ Cl2O-diklooroksiid HCl-vesinikkloriidhape Cl- ¹(kloriid) Br+¹-broom HBr-vesinikbromiidhape Br- ¹(bromiid) I+¹-jood HI-vesinikjodiidhape I-¹(jodiid) B+³-boor B2O3-diboortrioksiid METALL OKSIID ALUS Ca CaO Ca(OH)2
- kõrge elektronafiinsus (suurem kui fluoril) - kloriidide kõrge sidemeenergia Mittemetallidest reageerib - vesinikuga → HCl – väga eksotermiline reaktsioon - plahvatusega valguse toimel või süütamisel, ahelmehhanism - lämmastikuga → NCl3 (elektrilaengu toimel) - tavaliselt saadakse NCl3 teisiti) NCl3 – väga plahvatusohtlik tumekollane vedelik - hapnikuga → oksiidid - tähtsamad Cl2O, ClO2, Cl2O6 ja Cl2O7 kõik ebastabiilsed (plahvatusohtlikud) gaasid või vedelikud - fluoriga → ClF, ClF3 või ClF5 (otsesel reaktsioonil) - joodiga ja broomiga → ICl, ICl3 või BrCl Kloor (lihtainena) tõrjub bromiididest välja vaba broomi ja jodiididest vaba joodi: Cl2 + 2Br-- → 2Cl- + Br2 3.27.3. Kloori sisaldavad happed ja nende soolad - levinuim HCl (vesinikkloriidhape, vana nimetus soolhape): 37%-line gaasilise HCl lahus vees, d = 1,19 kg/dm 3
annaabi.ee 
