Riikide tunnustamine Essee
korrastatud ühikut sihipäraseks tegutsemiseks“.1 Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste
kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise võimuga. Riigil on kolm peamist tunnust:
maa-ala ehk territoorium, rahvas ehk riigi kodanikkond ja suverääne riigivõim ehk riik on
sõltumatu ühestki muust võimust ja organisatsioonist. Riigi mõiste tuli kasutusele Euroopas
uusaja algul (varasemad sellega võrreldavat tähendust väljendavad terminid on kreeka politeia
ning ladina civites ja res publica).2
Selleks, et saaks rääkida riikide tunnustamisest, tuleb kõigepealt rääkida riikide tekkimisest.
Riik võib tekkida 2 viisil: algelisel ehk originaalsel ja tuletatud ehk derivatiivsel viisil.
Originaalsel teel tekib riik varem mitte kellelegi kuulunud territooriumil – nõnda tekkisid
riigid ajaloos ühiskonna arengu käigus. Tänapäeval, mil kogu maailm on jaotatud, sellist
võimalust enam ei ole. Samas ei ole selleks vaja mingi maa-ala absoluutset inimtühjust, vaid